Vaata esitlust BETT 2024 -Mida nägime ja kuulsime.
Tallinna Haridustehnoloogide Facebooki grupi uudiseid loe siit.
Märtsikuu 20.päeval saime Tallinna koolide haridustehnoloogidega kokku Kalamaja põhikoolis. Selline traditsioon käivitus juba sügisest Tiiu Tommula eestvedamisel. Tuletan meelde, miks kokku saime. Nimelt oktoobris kuulutati välja BETT 2024 London konkurss, mille väljundiks oli saata haridustehnoloogid Tallinna Haridusameti toel maailma suurimale haridustehnoloogia alasele näitusele Londonisse BETT 2024 (vt kava). Konkursi võitsid Tallinna Saksa Gümnaasiumi haridustehnoloog Margit Teesalu-Kranich ja Kalamaja Põhikooli haridustehnoloog Keit Kasvandik. Kui eelnevatel kuudel olime külastanud riigigümnaasiume, siis nüüd olime kutsutud Kalamajja. Esmalt tutvustas koolimaja direktor ja seejärel tehti väike ringkäik. Peale majaga tutvumist kuulasime muljeid suurimast haridustehnoloogiaalasest messist.
Vaata esitlust BETT 2024 -Mida nägime ja kuulsime. Tallinna Haridustehnoloogide Facebooki grupi uudiseid loe siit.
0 Comments
Teine rahvusvahelise projekti Nordplus kohtumine toimus 27.02.24 Kopenhaagenis. Vaata Taani kaarti ja loe lähemalt Vikipeediast.
Taani rahvusvaheline lennujaam asub ühel väikesaarel, mille kaudu saab sõita üle Euroopa pikima silla Malmösse. Seekord me Rootsi sõita ei tahtnud. Meie hotell Wide asus Kopenhaageni südalinnas. Tegin ettepaneku sõita kesklinna metrooga aga kaaslased laitsid selle mõtte maha, sest siis oleks tulnud kasutada kahte erinevat M-liini ja pärast seda veel liikuda koos kohvritega mööda kitsaid linnatänavaid. Taani Kuningriigi pealinnas liigeldakse väga palju jalgratastel ning jalakäijad peavad seetõttu olema väga ettevaatlikud. Niisiis langes maa-alune teevalik ära. Peale väikest nõupidamist otsustasime võtta takso. Vahemaa lennujaama ja majutuskoha vahel oli vaid 14,35 km. Teadsime, et meie õhtupoolne aeg on piiratud, kuna veebruarikuu päevad on lühikesed ja varakult läheb pimedaks. Seepärast soovisime kiiresti kohale jõuda, et saaksime veel valges linna jalutama minna. Takso peale saime kiiresti, meile tuli 6-kohaline elektriauto, mis oli täis igasuguseid nutividinaid. Umbes 20 min pärast olime kohal. Peale hotelli sisse registreerumist algas koridori orienteerumine! Nimelt hotell oli ehitatud kokku vanema osaga. Meil tuli kõndida hobuserauakujulises koridoris ühest trepist üles ja teisest alla. Ikka üles ja alla.Llift oli katki. Jälgisime silte, mis jälgisime aga õiget kohta üles ei leidnud. Egas midagi, marssisime oma kodinatega tagasi valvelauda.Koos saatjaga leidsime oma numbritoad üles. Selgus, et olime lihtsalt varem tagasi pööranud. Tuli välja, et poolteise korruse peal ühe nurga taga oli veel üks trepp, mis viis alla. Meie toad asusid seal. Peale väikest pausi, kui asjad olid lahti pakitud ja esimesed kohvisõõmud tehtud, läksime linna uudistama. Kõrvalepõikena pean ära mainima, et Taani Kuningriigil on oma raha kroon (DKK). Paljudes kohtades saab maksta kaardiga.Aga makstes sularahas eurodes antakse raha tagasi alati Taani kroonides. Saime järgmisel päeva õhtul sedagi kogeda, kui paadisõidule läksime. Väikesed 1.-, 2.-, 5.- (hõbedased) ja 10.-, 20.- (vasest) kroonised on metallist. Huvitav on see, et kõigil metallmüntidel on keskel auk! Pimeduse saabudes linnaelu elavnes. Töötasid välikohvikud koos soojenduslampide või gaasituledega ja mängisid tänavamuusikud. Valisime välja ühe välikohviku, et väsinud jalgadele armu anda ja keha kinnitada ning omavahel natuke lobiseda. See oli tore sissejuhatus me töökohtumisele. 27.02.24 hommikul algas meie düsleksia-projekti II põhikohtumine. Esmalt andis juhtpartner ülevaate, kus me järjega oleme ning mida seekord teeme. Edasi tuli ettekanne taanlastelt. Taanis püütakse düslektikutele pakkuda lugemis- ja õigekirjaprogramme, et nad harjuksid neid kasutama. Kõigil on vaba juurdepääs kooliraamatutele, mis on mõeldud spetsiaalselt lugemis- ja kirjutamisraskustes olevatele lastele. Lähemalt saab lugeda wikipediast online raamatukogu NOTA kohta. Püüdsin minagi aru saada, mis NOTA lehel kirjutatakse. Tõlkimiseks kasutasin Google Translate'i (natuke aeglane) ning ChatGPT võimalust, mis tundus loomulikum ja parem. Taanis on düsleksia kalduvustega õpilastele lähenemine hästi individuaalne. Enamasti õpitakse väikegruppides, kus on kuni 6 inimest. Seega oli meie ülesandeks 1) leida taanlaste kogemustest niipalju häid ja sobivaid õpetamismeetodeid kui võimalik, 2) näha erinevaid strateegiaid düsleksiaga õppurite õpetamiseks, 3) alustada intensiivsemat koostööd e-juhendi väljatöötamiseks.
Täiskasvanute puhul tuleb fookusesse tuua lugemise kiiruse ja teksti mõistmise testid. Taanlased tõid välja kolm punkti, mida tuleb jälgida kui me tahame tulevikus muuta kooli düsleksiasõbralikuks:
Soovitused õpetajatele, kes puutuvad kokku düsleksia probleemidega
Meie meeskonna töö (klõpsa vasakul ülaservas esitlusele, et tekiks paus ja saaksid lugeda, mis me kirja panime).
Märkamatult on jaanuarist saanud veebruar. Jaanuarikuu on tavaliselt rahulik, uus aasta algus on rahulik ja töine. Aga meie ümber kõik muutub ja väga kiiresti, nii saime seda kogeda meiegi. 22.jaanuaril toimus õpetajate streik. Õnneks lahendused leiti ja hariduselu rong läheb edasi. See rahulolematuse torm väikesed kriimud jättis siiski. Õnneks eelnevad sündmuse ei rikkunud juba tavaks saanud Tallinna linna haridustehnoloogide kokkusaamist,
Nii kohtusimegi 31.01.23 Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Ajakava:
Seejärel panime meiegi oma arvamused kirja google docsi, kus küsiti järgmist:
Järgnevalt panen kirja mõned keskkonnad, mida tasuks lähemalt uurida (v.a.,ChatGPT, millest olijuttu minu eelmises postituses)
Novembrikuu viimasel päeval, 30.11.23, osalesin koos kolleegidega ANDRASE poolt korraldatud koolitusseminaril, kus terve päev räägiti tehisintellektist. Meid koolitas Artur Makarov, kes töötab osaühingus Artelity koolitajana. Tegemist oli väga haarava ja huvitava koolitusega. Esmalt räägiti, mis on Chat GPT või Open AI. Üle korrati põhitõed, kuidas tehisaru tuleb mõista ning mismoodi ta töötab. Meeskondade tutvustusringi ajal sai igaüks OPENAI veebilehel https://chat.openai.com/ luua oma konto. NB! Kui konto sai loodud ja sisse logitud, siis lehe all vasakus servas soovitatakse kohe üle minna tasulisele kontole Chat GPT 4.0. Aga esmakasutaja jaoks sobib suurepäraselt tasuta versioon 3.5. Edasi valiti sobiv teema ja igaüks hakkas kaasavõetud sülearvutis või tahvlis suhtlema Chat GPT-ga. Samal ajal jagas koolitaja konkreetseid juhised, kuidas suhelda tehisintellektiga. Mida täpsema küsimuse jutuaknasse trükkisid, seda parema vastuse said. Kogu koolituse materjale näevad TVTG õpetajad siin. Vastavalt teemadele proovisime esialgu vastava aine kohta esitada täpsustavaid küsimusi, mille käigus robot koostas loetud sekunditega:
Kuna eelnevalt puudus mul kogemus ja ka vajadus selle "jutumehekesega " lobiseda, siis koolituse käigus küll üllatusin. Mida kõike võib üks tehisaru sulle ette anda. Niisiis, kui sa pole enne mingisse teemasse süvenenud, siis tasub võtta aega ja keskenduda ühele kindlale teemale. Koolituse käigus tajusin, kui oluline on hea juhendaja oskus jagada nõuandeid, kui sa alles kobad selles meeletus võimaluste maailmas. Lisaväärtuseks tuleks veel oma meeskonnakaaslaste arvamusi ja kogemusi, mis omakorda näitasid, missugune võimas tööriist on tulekul. Igatahes tekkis mul huvi ChatGPT vastu ja arusaam, mida ta meile juba praegu pakkuda võib. Kas aga oskame neid võimalusi kohe ka ära kasutada, seda näitab aega ja konkreetne vajadus tulevikus. Peamine on sihipärane tegevus ja kontroll ajafaktori üle, sest muidu võib tõesti end ära kaotada tehismaailmale. Siin võib tekkida midagi sarnast arvutimänguriga, kes kaotab ajataju. Ent püüaks ikka panna juturobotit enda kasuks tööle, selleks tuleks oma mõttemaailma veidi muuta. Näiteks püüa tehisaru panna nn õpetaja rolli, andes talle teada, et ta on oma ala spetsialist. Aga selleks tuleb väga targalt ja viisakalt kirjutada jutureale. Siinkohal proovi järgmisi variante:
Mida teeb OpenAi? Kogub ja loob sisu, tõlgib, kirjutab HTML koodi Hariduses Loob kursuse sisu loomine. kontrollib grammatikat ja õigekirja. loob hindamisskaalasid, aitab luua konspekti , abistab kodutöö tegemist võib olla abiks uuringute läbiviimisel ja keeleõppel. ChatGPT kasutusviisid klassiruumis Täiendav infoallikas Google'ist keerukamatele küsimustele. Tehisintellekt kui abimees õpetaja igapäevatöös. Tekstide kiire kokkuvõtte loomine. Personaalse õppekogemuse loomine. Õpilastele heade näidete pakkumine. "Mõtle - aruta - jaga" metoodika täiendus. Sügavam teemade mõistmine ja vastuste leidmine suurtele, keerulistele probleemidele. Kasulikke linke:
Teksti loomine https://chat.openai.com/chat https://www.claude.ai https://www.jasper.ai/ https://www.copy.ai/ https://writesonic.com/ https://www.notion.so/ Piltide loomine https://www.midjourney.com/ https://stability.ai/ https://openai.com/product/dall-e-2 https://playgroundai.com/ https://leonardo.ai/ www.perplexity.ai (küsi ja sulle vastab robot väga kiiresti) https://www.bing.com/images/create https://ideogram.ai/login (kõige vahvam, robot sai nimega kaarte luua) https://www.canva.com/ Kuidas lasta tehisintellektil pilte joonistada? (artikkel Veebimajutus.ee Blogist) Dall -E2 -pildirobot Heli ja hääle loomine https://descript.com/ https://murf.ai/ https://synthesys.io/ https://elevenlabs.io/ https://mubert.com/ https://soundraw.io/ Video loomine https://pictory.ai/ https://fliki.ai/ https://synthesia.io/ https://d-id.com/ https://runwayml.com/ https://www.pika.art/ Veel mõningaid linke https://theresanaiforthat.com/ https://www.futurepedia.io/ https://www.futuretools.io/ https://quillbot.com/ - plagiarism https://github.com/f/awesome-chatgpt-prompts - Desktop version of ChatGPT https://www.youtube.com/watch?v=C_78DM8fG6E - The Inside Story of ChatGPT’s https://www.mixo.io/- landing pages https://10web.io/ - website creation Ja veel lisalugemist õpetajatele HARO blogist: ÕPIRAAM ja AI Tallinna Haridusamet eesotsas haridustehnoloog Tiiu Tommulaga korraldab käesolevast õppeaastast alates iga kuu linnakoolide haridustehnoloogide kokkusaamisi. Viimased kaks kohtumist on olnud päris põnevad. Meid on kutsutud uudistama ja tutvuma Tallinna kahe uue riigigümnaasiumiga.
Sel sügisel avati Tallinnas 3 uut riigigümnaasiumi, neist 2 alustasid õppetööd 1.09.23 täiesti uutes majades. Meid kui haridustehnolooge hakkas huvitama, missugust tänapäevast tehnikat kasutatakse uusehitistes ja kuidas see toimib. Nii oligi võimalus 31.10.23 külastada Mustamäe Riigigümnaasiumi (MURG) ja 22.10.23 Pelgulinna Riigigümnaasiumi (PERG). Mõlemad koolid alustasid õppetööd 360 õpilasega ehk 6 paralleeli 10-ndaid klasse ja nad plaanivad kolme aasta jooksul saavutada õpilaste arvu üle tuhande. Koolid on ehituse poolest täiesti omaette vaatamisväärsused, üks on nn UFO ehk kosmoseteemaline ja väga palju valget, teine maalähedane puitplaatide ja -laudadega üle löödud maja. Viimane jätab sooja ja mõnusa tunde igale seal viibijale. Kuna mul on palju pilte, siis on vaja need telefonist kätte saada ja kokku monteerida:) Jätkan mõni teine päev muljete avaldamist. Seni aga uurige PERGi ja MURGi kodulehti. Tegu on väga huvitava projektiga, kus püütakse toetada täiskasvanud õppijaid, kel on lugemis- ja kirjutamisraskused ehk nn düsleksia. Projekti tutvustuse leiad TVTG kodulehelt https://tvtg.ee/projektid.Nüüd aga lähemalt antud projekti tegevustest. 6.oktoobril 2023.a. kohtusime kõigi koostööpartneritega Vilniuses. Kuigi olime eelkohtumisel Zoomi keskkonnas korra projekti juhtidega vestelnud, siis ikkagi tuleb tunnistada, et reaalne kontakt asjaosalistega on midagi muud. Viimane oli väga südamlik, sõbralik, soe ja liigutav. Kohal olid kõikide riikide esindajad, kes antud projektis osalevad. Alloleval pildil on näha osalejate ring ja ettekannet teeb parajasti Läti esindaja Eva Birzniece. Meie ühine töökeel on inglise keel. Lisan siia ka meie nn töökava. Järgnevalt annan ülevaate esmakohtumisest, missugused olid meie muljed ja kuidas me nendest aru saime.
Sissejuhatuseks tutvustas iga partner oma organisatsiooni ja andis lühiülevaate kogemustest, mis olid seotud düsleksiaga. Kõige suurem teaduslik taust düsleksiast on Taanil. Siinkohal tahangi anda sõna oma kolleegile Ilona Opaalile, kes tegi nende esitlusest väikese ülevaate: " Taani olukord kõlas kui teiselt planeedilt, sest neil tähistati eelmisel nädalal düsleksianädalat, kui kõigil oli punast T-särki kandes võimalik oma toetust düsleksia all kannatavatele inimestele näidata. Thomase sõnul oli olukord 10 aastat tagasi palju nutusem, kuid praegu on neil paigas test, mida tehakse koolis 11-aastaselt ning mida on võimalik hiljem korrata. Testi tulemus võimaldab määrata, kas inimesel on kerge (kollane marker), tugev (punane marker) või puudub düsleksia. Need, kes põhikoolis kollasesse jäävad, jõuavad hilisemas kooliastmes reeglina punasesse. Thomas tõlgendas seda sellega, et põhikoolis on düslektikutel tugev tugivõrk ja palju IT- põhist õppematerjali, aga gümnaasiumiastmes õpiabi väheneb ning düsleksia süveneb. Täiskasvanud õppijatest rääkimata, sest neid ei monitoori ning toeta enam keegi." Edasi tutvustasid oma tegemisi kõik kolm Balti riiki: Leedu, Läti ja Eesti. Leedus on läbi viidud mitmeid uuringuid, kuid alles viimastes on selgunud, et on vaja hakata hindama lugemis-ja kirjutamisraskusi. Senini on düsleksiakalduvustega õppijatega tegelenud logopeedid, psühholoogid, eripedagoogid ja sotsiaalpedagoogid. Nagu Eesti koolides pole ka naaberriikides erispetsialistidele lisatunde kuigi palju ette nähtud. Vajaka on ka abimaterjalidest. Rääkimata materjalidest, mis rahuldaks täiskasvanud õppijate vajadusi. Olemas on küll audioraamatukogu ) Audioteka.com, mida saab kuulata nii veebis kui ka mobiiltelefonides (podcaste). Kuid siin tuleb meeles pidada, et inimesed ei julge rääkida oma eripäradest või raskustest just nooruki või vanemas eas. Põhjuseid võib olla palju, kas kiusati või narriti kedagi koolis või vanemad ei toetanud neid või puudus neil ka kannatlikkus. Veel võis olla üheks põhjuseks seegi, et kooliajal inimene ise ei osanud seletada, miks ta ei suuda tähti kokku lugeda või miks nad nägid pikkade tekstidega meeletut vaeva. Just selle tehnilise poolega, kus arusaamine võis jäädagi tahaplaanile. Leedus on lugemisraskustega inimestele abiks nn virtuaalne raamatukogu elvislab.lt, kus raamatud ja ajakirjad on helindatud ehk inimene saab loetavat teksti ka kuulata. Loe raamatukogu tutvustust ELVIS'sest inglise keeles. Viimane on riiklikul tasandil rahastatud audioraamatukogu, millel on 2000 lugejat/kuulajat, kuid pole andmeid, kas enamuse moodustavad õpetajad või düslektikud. Eelpool nimetatud raamatukogus on audioõpikuid, kuid kõik nad on kättesaadavad vaid düsleksiadiagnoosi kirjaliku tõendi alusel. Lapsevanemad on pigem tõrksad selle tõendi muretsemise suhtes, sest düsleksia kui diagnoos on samuti stigmatiseeritud (naeruvääristatud), sama võib öelda nii Läti kui Eesti kohta. Lätis tundus olevat düsleksiaga tegeleva organisatsiooni mõju suurem, nad osalevad mitmetes rahvusvahelistes projektides ja on ka ülemaailmse düsleksia organisatsiooni liikmed. Lisaks lätlased teevad koostööd meie lugemisühinguga. Eesti kohta niipalju, et täiskasvanute seas ei ole düsleksiahäiret üldse uuritud. Seega oleme meiegi alles algajad, kes püüavad päästa täiskasvanuharidust ja toetada täiskasvanud õppijaid neile endile veel teadvustamata olukordades. Võtan oma jutu kokku Ilona sõnadega: "Kõlama jäi see, et düsleksial on halb maik küljes, aga veel hullem kui seda puudeks peetakse. Lätis pidavatki düsleksiadiagnoosi vaimupuudega seostatama. Nõukogudeaegne taak on veel suur. Ja kui kord see diagnoos käes, siis oled siiski omapäi." Tegelikult peaksime aru saama, et düsleksia iseenesest on küll meditsiiniline küsimus, aga arstid nimetatud probleemi ei lahenda. Ei saa ju kirjutada rohtu, mis paneks inimese kiiremini mõtlema, mõistma ja arusaama, siis oleksime juba kõik geeniused! Probleem ise siin ongi akadeemiline. Seega kallid õpetajad, teie olete võtmed, kes oskavad õppija lahti muukida ja anda talle jõudu oma soovunelmate täitmiseks. Võtme all mõtlen julgustamist ja motivatsiooni toetamist. Meie Nordplus projekti eesmärk on tuua avalikkuse ette ka täiskasvanud õppija, rääkida sellest valjuhäälselt ja jõuda välja otsustajateni, kes tegelevad õppekavadega riiklikul tasandil, haridusametites! Kogu projekti dokumentatsiooniga on nüüd lisatud pilvekettale, mida esialgu jagatakse vaid koostööpartneritega. Küll võite tutvuda Nordplus projekti juhendiga (ingl.k.) ja Vilniuses toimunud kohtumise fotode ning esitlusetega. Selle õppeaasta esimene haridustehnoloogide kokkusaamine toimub 27.septembril EBS-is ruumis 415 (aadress: A. Lauteri 3)
Ajakava:
Metronaut- leia omale eraõpetaja
Lisan siia õppevideo Windows 11 kohta, mille autorid on haridustehnoloogid Ingrid Maadvere ja Jaanus Oja.
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasiumis käivitus käesolevast õppeaastast suur rahvusvaheline projekt Nordic-Baltic organizations unite to improve adult learners with dyslexia, mille nn maaletoojaks olen isiklikult ma ise. Eelmise aasta ehk 2022.a.sügisel küsis endine hea kolleeg Kadi Lukanenok, et kas minu kool oleks huvitatud koostööst leedukatega, kes tahavad kirjutada Nordplus projekti lugemishäiretega täiskasvanutest. Ei ärge saage minust valesti aru, see häire ei pruugi üldse täiskasvanu eas eriti avalduda. Lugemisraskus ei oma mingit seost inimese intelligentsuse või vaimse tervisega. Aga kui on tegu pingeliste olukordadega, nt klassis ettelugemine, suuline eksam või riigieksam, siis on märgata, kuidas inimene nagu kangestub ja ei tea enam midagi. Pealegi kontrollib täiskasvanu oma käituimist palju rohkem kui laps ja ta ei taha teiste ees raasugi eksida.
Et täiskasvanud suudaksid üldse mõelda, et tal võib olla düsleksia, on vaja nende teadlikkust tõsta, mitte leppida sellega, et ah ma olin lapsepõlves 'kõva peaga'. Põhjusi võib olla muidugi väga palju, aga kõik saab ikkagi alguse meie ootustest iseendale! Ja väga hea on, kui vanemad teaksid ning oskaksid ka oma lapsi antud küsimustes aidata. Sellega seoses viisime läbi TVTGs väga huvitava koolituse, 24.08.23, õpetajatele, kus kõik osalejad said teada, mis on düsleksia, kuidas ta avaldub ja lõpuks võis läbi praktiliste harjutuste tunda, mida tunneb sellise häire all kannatav inimene. Lisan siia varsti ka mõned pildid TVTG sisekoolitusest.
Osalesin 12.08.23 Paide arvamusfestivalil (vt.kaarti), kus räägiti Chat GPTst teemal Milline on tehisintellekti roll õppimises. Arutelu moderaatoriks oli: Toomas Tuul (Narva Gümnaasiumi ajalooõpetaja) ja osalesid: Triinu Pääsik (haridusmentor), Terje Hallik (Tartu Miina Härma Gümnaasiumi õppejuht), Andres Karjus (Tallinna Ülikooli kultuuriandmete analüüsi teadur), Aivar Hiio (Haridus- ja Teadusministeeriumi Üldhariduse valdkonna nõunik). Kahjuks ei saa antud FB lehel olevat videot praegu siia lisada.
TVTG õpetajatele esines 22.08.23 Andres Karjus, kes tutvustas Chat GPT ja tõi konkreetseid näiteid. Diskussioon läks päris huvitavaks, ta tõi välja 4 punkti, kuidas tehisarusse võiksime hetkel suhtuda. Viimase kirjutan siia juurde, kui koolitaja oma slaidid saadab jagamiseks. Suhtumine: 1) ei suhtu kuidagi, 2) võtan teadmiseks 3) kasutan (mida täpsem sisend, seda parema vastuse saad) 4) ...Kokkuvõtteks: Laske inimestel ise otsustada, kas ta kasutab ChatGPT või mitte! Parema ülevaate Chat GPT 4.0 kohta leiate ka Jaan Aru videost õpetajatele |
AutorOlen üks igavene õppija:). Arhiiv
March 2024
Teemad |